Inimeste ja arvuti interaktsioon
See koosneb paljudest erinevatest osadest – arvutiteadused, psühholoogia, majandus, disain, turundamine, tehnoloogia, etnoloogia, sotsioloogia, keel.
Mida me kasutame, kuidas me kasutame, milliseid vidinaid ja programme me usaldame, on need asjad mis, on tähtsad küsimused inimeste ja arvuti interaktsiooni (edaspidi IAI) uurijatele.
Tehnoloogia on kas meie lähedal või siis kaugel meie ümber, need seadmed millega me igapäevaselt töötame, lähedalt kokku puutume, või siis need, mis meid ümbritsevad kaugelt, jälgivad ilmamuutusi, maakera muutusi, inimtegevuse mõju maakerale.
Tehnika kasutamises võib olla ka ilu, disainitud ilu, asjade laabumise ilu, ühildumise ilu.
IAS on uus ala ja enamus seletusi on üksteisele vastukäivad, kuid tegelikult pole nad mitte vastukäivad vaid need seletused on antud erinevate vaatepunktide pealt.
On palju erinevaid teoreetikuid, nagu Paul Dourish, Yvonne Rogers, John M. Carroll ja Susanne Bødker. Täpsemalt peatumegi Susanne Bødker toorial.
Tehnoloogia arengu ja seega ka IAI-i võib jagada 4 etappi:
Koidik!
1945 memex (Bush) oli esimene arvutitaoline masin.
See oli hetk kui arvuti ei olnud enam ainult arvudega liitmiseks ja lahutamiseks, vaid ka info jagamiseks, kogumiseks.
1963 SketchPad (Sutherland) järgmine arvutitaoline masin (suur nagu tuba ja tilluke ekraan).
1964, Engelbard, esimene puidust hiir loodud enne kui arvutitaoline masin oli valmis, NLS – trükimasin koos arvuti ja hiire ning kontrollkeeltega.
1968 esitleti NLSi avalikult.
Esimene laine!
Siis sai algus teadus, uuringud, uuendused, võrdlused, püüd leida parim võimalust, kuidas asju paremaks teha, kergemaks teha.
1981 Xerox Star, kontoriarvuti, Windowsi algus.
1988 Donald Norman – The Design of Everyday Things.
1995 Jakob Nielsen – Ten Usability Heuristics.
See oli aeg kui keskenduti ühe inimese tegevusele ühe arvutiga väga kontrollitud keskkonnas.
Teine laine!
From human factors to human actors (Bannon).
Kuidas inimesed suhtlevad kogu tehnoloogiaga, mitte ainult ühe arvutiga.
Seega tuli sisse etnoloogia.
„Kitchen stories“ film on hea näide sellest, kuidas hakati uurima kuidas üks inimene käitub teda ümbritsevaga.
1990 world wide web.
1991 Mark Weiser, Ubiquitous Computing – arvutid kõikjal, mitte ainult kontoris.
Siis uuriti kuidas inimgrupid kasutasid tehnoloogiat, ja uuriti ka kuidas erinevad valdkonnad hakkasid üksteisega suhtlema.
Kolmas laine!
See oli aeg kui alustati disaini tähtsustamist, inimesed muutusid suhtlemise disaineriteks.
Uuringud väljusid koduseinte vahelt kogu ümbritsevale keskkonnale ja laiemale tehnoloogia kasutuselevõtule.
2005 Donald Norman „Emotional Design“.
Ei saa olla kogemuse disainer, saad olla toote disainer, programmi disainer jne, kuid mitte kogemuse, sest kogemus on iga kasutaja kogemus seda ei saa ette kirjutada.
Endiselt tehakse uurimisi inimese ja tehnika vahelise suhtlemise kohta, kontrollitud keskkonnas, kuid paljud uurimused tehakse juba väljas, reaalses keskkonnas, erinevate erialade esindajatega koostöös.
Inimesed on huvitatud asjadest, millest nad päris aru ei saa, seega in IAI ala, kus paljud erinevate alade esindajas saavad kokku ning jagavad oma kogemusi.
IAI ei kujunda mitte tehnikat vaid ühiskonda. Kes me oleme, kuidas me suhtleme, mida me kasutame suhtluseks. Sellel on suur mõju sellele, kuidas me kasutame end ümbritsevat maailma, kuidas me näeme end ümbritsevat maailma.
Uut toodet looma asutakse on esmalt vaja teada, kas see vastab kasutaja vajadustele, kuid kasutajate tagasiside on väga erinev, kuna kõigil on erinevad soovid seotud tootega, seega tuleb leida kesktee, mis võiks olla kasulik paljudele.
Kogemus on suur kogum erinevaid emotsioone ja need kokku annavad kogemuse väärtuse. Neid hinnates küsitakse enamasti kasutaja hinnangut, kuid ainult suulist hinnangut ei saa arvestada, selleks on vaja arvestada paljusid erinevaid aspekte – silmaaktiivsus, südametegevus, naha aktiivsus, lihaste aktiivsus, aju aktiivsus, hingamistegevus …
I
AI 
uurijatel igavat päeva ei ole. Ja parimad tulemused saadakse ikka siis kui uurijad tulevad oma kõrgelt toolilt alla kasutaja juurde, temaga otse suhtlema ning kogemusi arutama.
Tagasi kooli 