Infoteadus
Infoteadus on ju see mida ma siia ülikooli õppima tulin, kuid ma polnud ette selle kohta midagi uurinud. Minu põhiline huvi oli raamatukogundus, kuid raamatukogundusest ongi ju Infoteadus välja kasvanud.
Infoteadus on võrreldes teiste klassikaliste teadustega noor, alles möödunud sajandi keskpaiku alguse saanud. Kuigi Tallinna Ülikoolis eelistatakse Kalevo Järvelini infoteaduse definitsiooni, on neid definitsioone palju teisigi. Nagu näiteks Raamatukogu sõnastikus olev definitsioon:
sotsiaalteadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja kasutamist, selgitades välja gruppide ja indiviidide infopädevuse, infovajaduse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu tegureid ja seaduspärasusi sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Hõlmab ka raamatukoguteaduse, raamatuteaduse, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteaduse.
Kuid kõige lühema definitsiooni on kirja pannud Tefko Saracevic (2009), kes defineerib infoteadust kui professionaalse ja teadustegevuse valdkonda, mis tegeleb informatsiooni ja infoobjektide, eelkõige salvestatud teadmiste tõhusa edastamisega sotsiaalses, organisatsioonilises ja individuaalse infovajaduse ning -kasutuse kontekstis.
See millega infoteadlased tegelevad võib ka kokku võtta kolme põhiküsimusega, mille aastal 1999 on välja toonud Marcia J.Bates:
Füüsiline küsimus: Millised on salvestatud infouniversumi iseloomulikud jooned ja seadused?
Sotsiaalne küsimus: Kuidas inimesed seostavad, hangivad ja kasutavad informatsiooni?
Disainiküsimus: Kuidas juurdepääs salvestatud informatsioonile oleks kõige kiirem ja efektiivsem?
Ehk siis Mis?, Kes? ja Kuidas?
Infoteadust seostatakse paljude teadustega, kuid ennekõike sotsiaalteadusega. Kuid kõikidest teadustest millega infoteadust veel seostatakse võib tunduda kõige uskumatum loodusteadus, kuid kui te mõtlema hakkate siis on see seos ju väga loogiline ja põhjendatud, sest näiteks DNA oleks justkui ürgne/algne osa infoteadusest, ta säilitab, taasesitab ja kasutab salvestatud infot.
Läbi aegade on info ja raamatukogu töötajatele olnud palju nõudmisi, kuid samas on ka enamuses jäänud läbi aegade samaks. Juba 1987 aasta UNESCO raamatukogu- ja infoteaduse õppekava arendamise juhendmaterjalis „Infoühiskonna õppekava: Infoprofessionaalide koolitus ja väljaõpe Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas“ (A Curriculum for an Information Society: Educating and Training Information Professionals in the Asia-Pacific Region, 1978) olid infoprofessionaali rollid jaotatud nelja põhivaldkonda:
loojad (creators),
kogujad (collectors),
kommunikaatorid (communicators) ja
konsolideerujad (consolidators).
Igal neist olid teatud kindlad rollid ja ülesanded infoühiskonnas. Loojate tegevus on seotud infoühiskonna infotoodete ja -teenuste loomisega. Kogujad tegelevad informatsiooni kogude loomisega, organiseerimisega, säilitamisega ja nende kasutajatele kättesaadavaks tegemisega.
Kommunikaatorid pakuvad kasutajatele infoteenuseid. Konsolideerujate ülesanne on pakkuda tuge organisatsioonide juhtimisele, sealjuures kogudes, analüüsides ja sünteesides informatsiooni vastavvastavalt konkreetsetele vajadustele ja esitades tulemused hõlpsasti vastuvõetaval kujul.
Kui nüüd vaadata Eesti raamatukogutöötajate kvalifikatsioonis on töö eesmärgina kirja pandud järgmist:
Raamatukoguhoidja töö sisu on kogude kujundamine, töötlemine, säilitamine, ja inforessursside vahendamine, tagades nii raamatukogukasutajate vajaduste rahuldamise kui ka kultuuripärandi säilimise tulevastele põlvkondadele.
Raamatukoguhoidja töö peamine eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist raamatukogu- ja infoteenust kõikidele teabevajajatele, võimaldades juurdepääsu kasutajate infovajadustele vastavalt komplekteeritud ja korrastatud inforessurssidele, olenemata infokandjast. Raamatukoguhoidja osaleb eesti rahvusliku teabevaramu loomisel, rahvusvahelises infovahetuses ning toetab teadus- ja arendustegevust, elukestvat õpet ja kultuuridevahelist suhtlemist. Tulemuslik töö eeldab pidevat enesetäiendamist ja valmisolekut tutvustada raamatukogu- ja infotööd.
Nagu näha on endiselt vaja loojat, kogujat, kommunikaatorit ja konsolideerijat. Suurem vajadus on raamatukogu- ja infotöötajatel tehnoloogiliste ja äriliste teadmiste järele, kuid eks infotöötaja ongi ju see, kes käib ühte sammu teaduslike uuendustega ning tutvustab neid ka teistele.
Ja lõpetuseks tahaks veel kord korrata, et Infoteadus uurib eelkõige uurib seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Raamatukogutöötaja kujundab, töötleb ning säilitab kogusid. Ning tänapäeva raamatukogud ei ole enam ainult säilitajad, raamatukogudel on tänapäeva ühiskonnas täita tähtis roll – aidata inimesi orienteeruda tänapäevases infoühiskonnas. Kuni inimesed loevad, kestab ka kultuur. Raamatukogude ülesanne on aidata inimestel teadlikumalt lugeda ja seeläbi elus paremini hakkama saada.
Kasutatud materjalid:
Õpiobjekt, Autor: Sirje Virkus Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Tallinn, 2009
Raamatukoguhoidja hariduse ja kutsekvalifikatsionid
Õppematerjalid, 21. sajandi raamatukogu
Tagasi kooli 