Mis on haridustehnoloogia, Nutikas spetsialiseerumine, digipädevus, elukestev õpe, ärapööratud koolid?
Palju uusi asju, millele igapäevaselt ei mõtle, kuid millega tegelikult võime igapäevaselt kokku puutuda, noh võib-olla mitte ärapööratud kooliga, kuid ikkagi.
Mis siis on haridustehnoloogia? Kuigi loengus selgus, et meil igaühel on sellest erinev arusaam, siis näiteks Wikipeedia võtab selle kokku lihtsalt – haridustehnoloogia on teadus ning eetiline praktika hõlbustamaks õpinguid ning parendades tulemusi luues, kasutades ning korraldades vajalike tehnoloogilisi programme ning taristut.
Isegi kui haridustehnoloogia teadusena võib olla suhteliselt uus on tehnoloogia täiendanud ja värskendanud hariduse edastamise viise juba aegade algusest peale. Kõik mis kergendas õpilaste tähelepanu köitmist ja õppeaine edastamist on meid samm sammult viinud meid sinna, kus me täna oleme, kui me räägime nutikast spetsialiseerumisest, digipädevusest, elukestvast õppest.
Eesti Arengufondi kodulehelt saame teada, et Nutikas spetsialiseerumine on üle-Euroopaline projekt, mille eesmärgiks on tõsta riikides ja religioonides innovaatilisuse taset ettevõtluses.
Archimedes toob välja kolm kasvuvaldkonda:
- Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
- Tervisetehnoloogiad
- Ressursside tõhusam kasutamine.
Seega nutikas spetsialiseerumine ümbritseb meid kõikjal ja üha rohkem. Ja sellega kaasneb ka meie kõigi digipädevus. Alustame kasvõi kõige lihtsamast, kas me saame hakkama raadioga, teleriga, telefoniga, pangaautomaadiga, arvutiga, nutitahvliga, nutitelefoniga, mail-boxiga, Facebookiga, blogiga, Instagrammiga, Twitteriga …. Kuigi on arvamus, et noored on digipädevamad kui vanema generatsiooni esindajad, siis see võib isegi olla tõsi, et vanem generatsioon ei pruugi aru saada kõigist neist asjadest, mis meile tundub tavaline, kuid kui nad on elanud sellises keskkonnas, kus neil ei ole võimalik olla ilma nende teadmisteta, siis on nad rahulikult kõik need teadmised omaks võtnud, kuid kui nad on omaette elanud, siis on nad loomulikult mahajäänud. Samas see arvamus, et noored on digipädevamad, võib ka piirduda vaid teatud asjadega, millega nad igapäevaselt kokku puutuvad, kuid kui nad peavad oma igapäevasest harjunud maailmast välja astuma ning midagi uut (või siis vana) tegema, siis ei saa nad sellega hakkama.
Siin tulebki sisse see elukestev õpe. On juolemas vanad ütelused Mida Juhan ei õpi seda Juku ei tea või siis Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina. Seega me õpime kõik iga päev kas teadlikult või alateadlikult, kuid uusi asju, teadmisi ümbritseb meid pidevalt.
Nagu ka öeldakse Eesti elukestva õppe strateegias 2020 – Oleme edukad vaid juhul, kui teadvustame vajadust pidevalt juurde ja ümber õppida, olles ettevõtlik ja loov, et kiirelt muutuvas keskkonnas toime tulla. Õppimine ja oma oskuste teadlik kasutamine peab muutuma aktiivse eluhoiaku lahutamatuks osaks.
Kuigi enamasti õpivad ikka noored inimesed, on juba täiesti normaalne, et mitte kõik ülikooli alustajad pole enam keskkoolilõpetajad. Ning ülikoolid on hakanud pakkuma enesevärskendus kursusi ka meie vanemale põlvkonnale Väärikate ülikooli näol.
Aga mis on ikkagi ärapööratud koolid? 🙂
Ärapööratud kool on kool, kes on liitunud Digipöörde programmiga ja kus on korralik digitaalne tugisüsteem.
Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool
Kuid üks küsimus jäi meie loengu lõpuks siiski minu jaoks õhku rippuma – kuidas saavad infotehnoloogid koolide IKT põlvkonnavahetusele kaasa aidata, kuidas saaksime meie HTK uurimisprojektides osaleda?
Ning veel üks teema jäi minu hinge kriipima – kui me muudame kõik õppimise koolides digitaalseks – digiõpikud, digitöövihikud, digitaalsed lõpueksamid, jne – mis saab siis meie käekirjast, või ei õpetatagi enam käsitsi kirjutamist? Kui seni võis öelda, et geeniustel on halb käekiri, sest nende mõtted jookevad käest ette, siis edaspidi on kas kõik geeniused või ei oska lihtsalt keegi kirjutada.
Tagasi kooli 